Künd

Ingel Postituste arv : 125 Join date : 27/12/2013 Age : 26

Päike oli juba üpris madalale langenud ning väljas hakkas tasapisi jahedamaks minema. Õrn tuul sasis puude latvu ja keerutas ringi ka muid vabu objekte, nagu näiteks lehed ja Yonna. Viimane siiski niiväga tuulest ei sõltunud vaid oli lihtsalt lindudega raksu läinud. Need loomakesed olid siiski palju rohkem lennanud, kui Noona, mis siis, et tüdruk suuremast osast ilmselt vanem oli ja päris palju suurem.
Kaks üdini solvunud parti olid tüdruku tiivad sihikule võtnud ja nüüd nad seal kolmekesi maapoole keerlesidki. Vandesõnu lendas igas suunas, kuigi polnud väga kedagi, kes neid kuulda oleks võinud. Lindudel polnud Yonna vandumisest ja ropendamisest sooja ega külma.
"Kuradi.." uratas tüdruk kui lõpuks ühe linnu kaelapidi pihku sai ning oma ilusast valgest tiivast lahutas. "Minu oma!" nähvas ta tollele oma sulge pardi noka vahelt lahti kangutades. Kust küll sellised tulid? Mõne hetke pärast oli kuulda teise pardi kisa ning siis polnud tüdruk enam väga kindel, mis edasi sai. Tema jaoks oli möödunud ainult hetk, kui ta end maast leidis ja püsti hüppas, nähes suhteliselt sügavat vagu mille ta oma maandumisega kooliõue oli kündnud. Tegelikkuseks võis aga olla rohkem aega möödunud, kes ikka teab, kui kaua ta teadvusetult oli. Pardid olid igatahes kadunud ja tema kaunid tiivad suhteliselt ära räsitud ja mullased.

OT: Amya

Lohetaltsutaja Postituste arv : 21 Join date : 27/12/2013

Jahedad kuid siiski õrnad tuuleiilid ei häirinud põrmugi Amyat, kes oma nahktagi hõlmasid järjest kokkupoole tõmbas ja kindlalt edasi sammus, tema porikihiga kaetud mustad tanksaapad kokkupuutel maaga kergelt lörtsuvat häält tehes. Tüdruk oli enamuse päevast oma kalli lohega veetnud, kelle treenimine tal ikka veel poolik oli ja just sellel põhjusel oligi Kadence otsustanud mõned tunnid ööst napsata, et Aaleyahiga koos veeta, mine tea mis tema upsakas veedraakon ilma korraliku väljaõpetuseta korda võib saata. Kuid jättes kõrvale ennist toimunud sündmused jätkas neiu oma teekonda pehme ja sooja voodini, või vähemalt üritas seda teha, kui maas lebava tüdruku (surnu)keha teda takistas. Ausalt öeldes valdas Amyat väikene paanika ning tema mõtteis keerles vaid üks küsimus - kas võõras neidis ikka hingab ja kas teda on võimalik veel päästa.
"Kutt," pomises ta rohkem omaette, samal ajal oma vasaku käe sõrmedega teise ribide vahelist ala torkides ja kontrollides kas tundmatu on võimeline jalgu alla võtma. "Kuule düüd, hüppa nüüd püsti, mul pole aega ega viitsimist siin sinuga jamada," jätkas ta samuti rohkem omaette, kuid kahjuks või õnneks ärkas ta elumärkideta vestluskaaslane peagi teadvuseta olekust ning Amya näole tekkis järsku seletamatu, kuid siiski ilmselgelt kergendust näitav naeratus. "Noh, kõik korras ja minek?"

OT: No olen aeglane..

Ingel Postituste arv : 125 Join date : 27/12/2013 Age : 26

Wynona polnud esialgu märganudki, et keegi tema juurde tekkinud oli. Ta muretses ilmselgelt liiga palju oma tiibade pärast. "Mh?" mühatas Yonna kes polnud tähele pannud ka seda, mida teine tüdruk rääknud oli. Võõra poole pöördudes oleks ta toda peaaegu ühe oma tiivaga löönud, kuid õnneks või kahjuks suutis ta enne tasakaalu kaotada ja istuli kukkuda. "Kuramus.." vandus Yonna. Niiväga valus ei olnudki istuma kukkumine, kui just rohkem see, et ka tema kallid tiivad tabasid maapinda ja suled olid nüüd veel rohkem tagurpidi, kui kunagi varem. Uuesti püsti tõustes märkas ta ka paari põõsast mis tema künni tõttu nüüd siruli olid. Tüdruk polnud väga kindel, kui suur pahandus sellest tuleb. See oli õnnetus ju. Ja neil oli koolis kindlasti ka mõni maataltsutaja. Saab korda teha? Eksju? Hakkab saama. Oma tiibu silitades ja sulgi kohendades pöördus ta lõpuks uuesti võõra poole. Seekord keegi tiivaga ei saanud ega pikali ka ei kukkunud. Yonna ohkas raskelt, kui osad suled lihtsalt tema tiibade küljest lahkusid. Tüdruk ei teadnud, kas tiibade sisse tõmbamine need ära parandaks, aga ju ta saab varsti teada. Võisiis pigem mõne aja pärast, praegu ta lihtsalt ei suutnud. Ja seal oli ka see teine tüdruk, kes tegelemist vajas, kui nii öelda võib.

OT: Parem kui mitte midagi

Lohetaltsutaja Postituste arv : 21 Join date : 27/12/2013

See hetk tundus Amyale justkui oleks ta olnud peategelane actionfilmis, kus põhilised stseenid on täis võitlust ja verd, sest teda lüüa ähvardava tiiva eest põgenemine paistis just täpselt võitlusstseeni kuuluvat. "Vau, võta veits rahulikumalt," pomises ta omaette kui oli põiklemise lõpetanud ning pühkis kujuteldavat tolmu oma kastanipruuni tooni nahktagilt. Tüdruk raputas õrnalt pead ning jälgis kulmu kortsudes oma niiöelda vestluskaaslase, kes ei paistnud küll nende peaaegu olematust vestlusest eriti hoolivat, tegevusi ning kehitas kergelt õlgu. "Tead, kullake, ma küll veedaks terve õhtu ja võib-olla ka öö siin sinuga, aga ausalt öeldes ei soosi ilm meie suhet ja ma lahkuks nüüd sinu imelisest seltskonnast, sest mul on kuradi külm," vuristas ta kiirelt ette ning õrna muheda naeru saatel pööras ta ümber, et oma teekonda toani jätkata,"Sa võid minuga muidugi sees aega veeta, aga see on juba sinu otsus."

Ingel Postituste arv : 125 Join date : 27/12/2013 Age : 26

Yonna kortsutas võõra jutu peale lihtsalt kulmu, et siis oma pluusi kaelust hammustada ja tiivad ära peita. Ei läinud väga kaua aega, kui need kadunud olid ja plika teisele järgi silkas. "Külm?" kordas Wynona pisut uskumatu tooniga. Tal endal oli kahe auguga T-särk ja liibuvad teksad, ei midagi muud. Isegi jalanõusid ei olnud. Kurat üksi teab, kuhu ta need jättis. Võib-olla kukkusid partidega maadeldes jalast? "Võib-olla tõesti on," arvas ta siiski hetke pärast noogutades. Veidi jahe tõesti oli, kui ta nüüd oma tiibade pärast enam ei muretsenud. Võinoh, ega ta muretses ikka, lihtsalt nüüd sai mõtteid mujale viia, kui neid enam nii väga tunda ei olnud. Üks valge sulg oli tüdrukul siiski veel käes. Ilus sulg oli, jaa. Egoistlik või mitte, see sulg oli ikka ilus. Palju suurem kui mõne luige oma, poolteist meetrit pikk vähemalt. Õnneks oli see ka ainuke nii suur, mille Noona tiiva küljest lahti oli suutnud kukkuda.

Lohetaltsutaja Postituste arv : 21 Join date : 27/12/2013

Kui nüüd päris aus olla oli Kadence üpriski üllatunud kui võõras talle päriselt järgnes, enamjaolt ei soovinud keegi temaga pikemalt tegemist teha ja tüdruk ise oli sellega vägagi rahul. Niisiis pääseski veel üks vallatu naerupahvatus tema huultelt kui ta korraks taha vaatas ning hetkeks hoogu maha võttis, et tema potensiaalne uus sõber Amyle ikka järgi jõuaks. "Külm jah," sõnas ta kiirelt ja lühidalt ning lasi siis oma pilgul üle uue tuttava reisida ning jätkas pead raputades,"Sinul peaks veel eriti külm olema. Sellise riietusega öösel... Või ehk olen ma külma tundes liiga tundlik ja tegelikult on praegu mõnus soe suvine öö? Kes teab, kes teab." Amya võttis hetke mõtlemiseks, surudes oma huuli kergelt prunti samal ajal kui ta pea kergelt kaldu vajus, kuid hetk oli peagi läbi ning tüdruk pidas targemaks jutuga jätkata:"Tunnen sulle kaasa kui sa keset suve niimoodi haigeks jääd. Niimoodi maas lebamine ei teinud ka kindlasti head, muld ei ole just hea soojaallikas. Mis sa seal maas tegid üldse?" Ta pööras pea veel korraks oma vestluskaaslase poole, ning pilgutas kiirelt silmi, oodates vastust, mis tema uudishimu rahuldaks.

Ingel Postituste arv : 125 Join date : 27/12/2013 Age : 26

Yonna lehvitas veidi oma sulega ja viskas selle siis võõra juttu kuulates üle õla. Selleks saaks vägeva kirjasule, oli ta juba ostsutanud, aga tunnis on võib-olla siiski liiga palju jamamist üleüldse ühe sulega. "Ei tea, mul igatahes väga külm ei ole," lausus Wynona õlgu kehitades ja sõrmedega läbi juuste libistades. Iga hetkega läks veidi külmemaks, kuid päris talumatu siiski veel ei olnud. Äkki see oli tema tiibadega seotud? Kes teab. "Väga armas sinust," arvas tüdruk suhteliselt emotsioonitult selle kaastunde jutu peale. "Kukkusin. Kas sa vagu ei näinud?" küsis plika korra seljataha vaadates. Äkki teda ei süüdistata? Lootus sureb viimasena. Vähemalt polnud ta tiivad murdunud, nii palju kui ta ennem aru saanud oli, ja see oli ka positiivne pärast sellist kukkumist. Võib-olla paranesid ise ära kuni ta seal selle halva soojaallika peal lebas? Lugenud vähe või palju, päris kindel kõigi inglite võimete kohapealt ta siiski veel ei olnud. Kolmas aasta läks juba koolis, oleks võinud nagu midagi rohkem teada, aga noh jah. Põhilisega siiski oli tutvunud õnneks ja püüdis oma võimeid kasutada ka. Siiani oli lendamine neist kõige paremini välja tulnud. Teleporteerumine ajas südame pahaks, paari võime kirjeldusest ei saanud ta väga hästi aru, ega osanud neid seega ka kuidagi kasutada püüda. Haavamatus oli suhteliselt iseenseslik, nagu ka fotograafiline mälu. Mingil määral. Alati ta ei keskendnud. Need kaks olid ka sellised, mis teda juba enne tiibade avastamist veidi üllatanud olid, nii et võib-olla seepärast?