Kõrgel üleval, Amanzi tornis...

Rose oli just tõusnud. Ta oli teinud väikese uinaku, kuid oli luupainaja peale üles ärganud. Tal oli neid tihti ja ta ei pööranud neile enam suurt tähelepanu. Varem ta tavatses tihti mõelda, miks tal sellised esinevad ja mida need tähendavad, kuid nüüd oli see lihtsalt tüütu osa tema elust.
Tal polnud enam und, üldse mitte, niiet ta otsustas kuhugi uitama minna.
Seekord valis ta endale paigaks torni. Amanzi torni. Ta polnud veel üheski kooli tornis käinud ja lootis, et ta saab seal natuke mõelda ja rahulikult olla.
Torn oli kõrge, niiet sinna ronimine võttis tal päris kaua aeg, pealegi oli ta endiselt natuke närviline oma unuenäo pärast.
Vee elemendi poole oli Rosel alati kõige suurem tõmme olnud, ta ei teadnud miks, lihtsalt oli. Vesi rahustas teda, kuigi ta polnud elemendivaldaja.
Niisiis torni tippu jõudes oli ta pisut üllatunud. See oli palju suurem, kui ta oleks arvanud. Ta valis ühe torni aknalaua ja istus sinna, sulges silmad ja jäi niimoodi vaikusesse ja üksindusse mõtlema.

OT: Vaba teema. Liituge keegi!

OT:Liam siis liitub

Liam oli tulnud enda lemmik torni,Amanzi.See oli vee torn ja tema taltsutas vett seega oli se tema jaoks hea.Tornist avanes ka imeline vaade veekogudele ,sellest ka see nimi Amanzi,Vaikselt ronis ta üles ja ei teinud just kõige suuremat lärmi.Üles jõudes märkas ta neiut."Tere"Tervitas ta neiut.

Rose oli oma mõtetes ega ei kuulnud kedagi tulemas, kuni kuulis kedagi teda teretamas.
Ta ahmis ehmatusest õhku, ning oleks äärepealt aknalaualt maha kukkunud. Ta lootis, et sinna tulnud noormees seda ei märganud.
"Tere," ütles Rose, ikka veel natuke rahutult.
Ta vajus hetkeks mõttesse.
"Sa ehmatasid mind pisut." Ütles ta siis.

"Vabandust, ma ei teinud seda meelega"Vabandas ta siis koheselt ja istus ühe teise aknalaua peale.Liam keskendus koheselt veele ja see hakkas lainetama.

"Ei, sellest pole midagi." Lausus Rose.
"Sa võiksid lihtsalt teinekord üritada inimestele mitte ligi hiilida." Ütles ta muiates.
Ta jälgis poissi, kes teisel aknalaual istus.
Ta näis väga keskendunud. Huvitav, mida ta tegi. Rose vaatas õue, seal oli ilus roheline muruplats ja sealt paistsid mitmed veekogud, mis väga huvitavalt lainetasid.
"Kas sa taltsutad vett?" Küsis ta uuesti poisi poole vaadates.

Kui tüdruk temalt midagi küsis vajus vesi normaalseks tagasi."Amm....mitte päris aga sinna lähedale"Vastas ta veidi umbselt."Ja sa ise?"Küsis ta.

"Ma olen tegelikult verter." Vastas Rose seepeale.
"Kuid vesi on mulle alati meeldinud. Mul on selle poole nagu mingisugune tõmme. See on rahustav," lisas ta.
Arvatavasti kõlas ta jutt segaselt. Kuidas saaks üldse kellelgi, kes pole elemendivaldaja olla mingi elemendi poole tõmme? Jah, võibolla mõtles ta selle lihtsalt kusagil alateadvuses välja.
Ega talle tundub tihti, et tema peas pole päriselt kõik korras. Need unenäod, tõmme vee poole, lihtsalt väikesed hüsteeria hood. Võibolla oli ta liiga kaua oma hundi, Imalaga kahekesi.

"Okei aga mina olen hoopis pooljumal"Seletas ta siis ja naeratas.James sulges silmad .

"Lahe." Ütles Rose.
Tegelikult ei teadnud ta, mida poisile öelda. Ta vaatas jälle aknast välja ja jäi korraks mõttesse. Tegelikult lootis ta, et poiss ütleb ise midagi.